külaelu

pikk töönädal on nüüdseks peaaegu üle elatud – peale 9t tööpäeva on homme vaba päev. õnneks rolfi ja marceli saabumisega on graafik natuke lebom – endise 2 split-shifti asemel nädalas on nüüd 1 ja õhtuti peame tund aega hiljem tööle minema (nüüd siis 6st). tund aega ei tundu palju, aga tegelikult on siiski lihtsam.. muidu vist ei viitsiks küll nii palju töötada, aga siin hoiavad igapäevased ilusad ilmad ja õhtune tore seltskond baaris tuju üleval.

vaikselt hakkab turisti hooaeg ka pihta, iga päevaga on aina rohkem kliente. väga palju on inglasi, venelasi ja sakslasi. ja kuigi me elame külas, saab inglise keelega siin nii vabalt hakkama.. keegi pole kusagil veel meiega kreeka keeles rääkima hakand. kreeka keel iseenesest on äge, tundub nagu selline hispaania ja vene keele segu. hästi lahe keel, aga see-eest ka väga raske. elementaarsed asjad kreeka keeles on selged, agaa selleks, et seda rääkima õpiks, peaks siin küll vist aastaid elama. muidugi vietnami keel on kõige haigem keel vist, mis ma eales kuulnud olen. :D kui kõrvalt kuulata kuidas žiži ja hang omavahel räägivad, siis käib koguaeg mingi tsintsau hjiaaai huu ma ee maumõi vai ei zhii blablablaaa... ühtegi sõna pole võimalik eristada, ainult mingi inin. hang on suht naljakas tüdruk.. ta üritab siin eesti keelt natuke õppida (ehk siis mingeid suvalisi sõnu või väljendeid) ja siis õhtuti mingil suvalisel ajal ta kilkab üle baari „SUKSUUU“ või „TERÄÄÄÄ“ või „VABANDUTSSS!“.. see on nii naljakas kuidas ta ei suuda öelda vabandust... :D alati ütleb vabanduts ja siis „duts“ ajal teeb ta sellise näo pähe nagu ta aevastaks, sest ta nii meeleheitlikult püüab seda õigesti öelda. :D tänu tema eesti keele praktiseerimisele oleme me kristeliga ennast nii mõnigi kord leti alla naerda saanud.

söögi koha pealt ütleks, et siin saab nii haigelt palju süüa, et kui me tagasi tuleme, siis me vist oleme 10 kilo raskemad. esimene kord kui me siin süüa saime, me mõtlesime, et need inimesed on haiged siin.. me sõime veerand portsust ära ja meil oli kõht juba täiesti täis. nüüd on portsud endiselt sama suured, sööme kõik ära ja tunne on selline, et võiks vabalt veel süüa. kartul on mingi täiesti p... siin.. mõttetu maitsetu plödi kartul, millel pole õiget kartuli maitsetki. ühesõnaga ainuke normaalne asi siin on riis. ja hästi paljud asjad visatakse siin fritüüri või praetakse (loe: ujutatakse) rasva sees. kartul peab alati friikartul olema, kanakoib või lihatükk tuleb kindlasti ära paneerida ja fritüüri visata.. ühesõnaga kõik on väga rasvane. ma alati tirin kogu selle paneeringu liha ümbert ära ja söön ikka liha, mitte mingit puhast rasva. apelsinid on siin see-eest väga head ja mahlased ja see on nii lahe, et kui meil nt tuleb töö ajal laimist või sidrunist puudust, siis ei pea poodi jooksma vaid vaja aind aeda minna ja puu otsast võtta. järgmine lahe asi on siin see, et siin sõidab iga päev ringi jäätiseauto.. ja ikka ehtne, nagu multikates, et mingi lahe onu istub sees ja mingi lastemuusika mängib. :D

hinnad on siin muidugi kreisid.. võin näitena tuua, et sai maksab keskeltläbi 3 euri ja piimapakk 2.50, tavaline jäätis 2.30 jne... samas riided ja kingad on siin enamvähem sama hinnaga mis eestis.

eelmine nädal käisingi paphoses ja kulutasin kogu oma tipi riietele ära, (emme – nüüd võid silmad kinni panna) riideid 100 euri eest.

ja eileee... issandjumal.. ma sõitsin autoga siin. ma pidin 10x südameatakki surema. kõigepealt kui autosse istusin, hakkasin vasakult poolt (olematut) turvavööd peale panema. Andoros naeris kõrval, et kui sa turvavööd otsid, siis otsi ikka teiselt poolt.. siis järgmine katsumus oli vasaku käega käike vahetada. ja kolmas katsumus oli vasakul pool teed sõita (ma ikka tahtsin koguaeg paremale poole ära kalduda :D). igatahes väga imelik ja kreisi.. vähemalt on ära proovitud. :D homme viiakse mind mootorrattaga siin tiirule.. ja järgmine nädal pidime veesuuskadega sõitma minema. jehuuuuuuu. :D

ma vaikselt hakkan juba värvi ka muutma ja ujumas saab ikka iga päev käidud.. vesi on siin kohalikele nii külm, et keegi veel vette ei lähe, aga meie jaoks on see täitsa soe juba – suvel eestis vesi vist nii soojaks ei lähegi. :D aga kuskil kuu aja pärast pidi see täitsa vannivesi olema. ja ilmad pidid kreisilt soojaks minema, üle 40 kraadi. praegu on juba nii palav, et pükste ega millegi pikaga käia ei anna (v.a. õhtuti).

natuke külajuttu ka.. siin on mingi selline komme, et kui autoga sõidad ja kuskil mingit tuttavat näed, siis kindlasti on vaja tuututada ja karjuda midagi autoaknast. ja kuna see on pisike küla ja kõik tunnevad üksteist, siis siin käib koguaeg mingi pidev tuututamine ja karjumine. isegi kui me kristeliga rannas oleme ja mingi tuttav mööda sõidab, siis nad tunnevad tee äärest ka meid ära ja tuututavad ja karjuvad HELLÕÕÕÕÕÕÕÕU... SI GALAAA.. TAKSIIIIIIIII! ja üleüldse kogu see saar on nii väike, et kui kellegiga siin „suurlinna“ lähed, siis ikka nähakse vähemalt 10t tuttavat ja 5ga neist ollakse suguluses.

üks päev kui me Marceliga päeval tööl olime, siis inimesi väga polnud ja me passisime lihtsalt beach bari ääres ja vaatasime mööduvaid autosid ja jõudsime järeldusele, et siia saarele on ainult sisse toodud jaapani ja saksa autosid.. :D väga palju on siin mersusid, bemme, audisid.. siis veel nissan, honda, volkswagen, mazda jne.. ja vägggga palju sõidetakse siin mootorratastega. ja siis ATV-de ja mingite muude kahtlaste asjadega, mis näevad välja nagu ATV, aga iste on nagu autos ja katus on peakohal, aga muidu üleüldiselt lahtine masin, kuskil ühtegi akent ega ust pole. :D

aga harašooo, „blondy venelane“ peab nüüd varsti-varsti tööle minema, nii et tsautsau! :)