bye-bye

nonii, nädalavahetuse pidustused on maha peetud ja mina jumala surnud. laupäev oli mu ärasaatmispidu, aga kuna ma reedel sain oma lihasmapiga ühele poole, oli loomulikult vaja tähistama minna. :D läksime siis õega linna ja otsustasime panoraami üle tšekkida, kuna TUNDUS hea pidu.. (jeerait...). kauaks me sinna ei jäänud ja võtsime suuna hoopis venuse poole. täitsa lõpp kui puupüsti täis see koht oli.. aga püsimatud nagu me oleme, otsustasime hoopis sõbrad linnapealt üles otsida. enne nende leidmist sattusime aga mingite tšurkade peale, kelle jutt oli ainult selline, et „oo joor sou bjuutiful göörls, lets duu samthin“. õnneks sõbrad andsid endast märku ja pääsesime minema. ausaltöeldes ei mäletagi, mis vahepeal toimus, aga vist läksime otse minu poole edasi ja pidasime seal oma pidu edasi. :D ... kella 8ni hommikul. Sel õhtul kaotasin ma nii oma mälu kui ka telefoni.. seega no phone, no numbers, no nothing...12 olin aga krips-kraps püsti juba ja edasi toimetamas, sest uus pidu ootas ju ees. :D kallike anita annetas mulle oma telefoni ka, nii et järgmine päev olin siiski kontaktis jälle. miski tunnike enne pidu aga olime õega jumala siruli kõik jäsemed erinevas suunas ja oigasime ja mõtlesime õudusega, et sama asi ootab veel ees. See õhtu olime muidugi tunduvalt rohkem surnud, aga no kuidagi saime õhtu ikka mööda. läksime kõik koos Amigosse Tannule rokkima. :)

esmaspäev-teisipäev möödusid suht sebides siin viimaseid asju tehes ja täna oligi minek..

oo jaaaaa pakkimisest ma ei taha üldse rääkida. :S kõige hullem tegevus ever.. legendaarset koti peal istumist sai ka ikka tehtud, et kott kinni läheks. rääkimata sellest, et ma oma kotti 2-3 kord ümber pakkisin. jubee... igatahes õhtupoole hakkasime siis laeva poole tatsama, et soome minna. kuna piletid saime kristeli tuttava kaudu, siis laevas saime ka mingit norm teenindust. :D kotid pandi kuhugi spets kohta ja meid saadeti rootsi lauda.. oiiii kuidas me mugisime. :D nagu poleks kodus süüa saand. ja ma üldse ei taha rääkida KUI HALB mõte oli minna reisile spordikotiga. keskmine sõrm on paistes ja sõrmed villis selle tassimisest. sadamas aitas mingi vend mu kotti tassida (obviously sellepärast, et ma konkreetselt surin seda järgi tarides) ja vaatas mind sellise näoga, et MIDA KURADIT sa tassid. :D kohale jõudes käisime lennujaamast läbi, et uurida check-innide jms asjade kohta ja kui saime teada, et saab kotid kohe ära anda, läksime korra krissu isa juurde, et osasid asju maha laadida (kuna krissul olid ülekilod ja ma tõesti ei viitsind enam tassida ja ülekilodel oli PÄRIS krõbe hind) ja läksime tagasi lennujaama ja saatsime pagasi teele ja saime piletid. nii et homme ainult kella 6ks lennujaama tatsata ja minek. :)