mõtlik mees..
meie restoran.hullumeelne august on nüüd läbi ja peale augusti lõppu jäi iga päevaga kliente vähemaks.. nüüd me istume praktiliselt üksi seal koos kristeliga iga õhtu. :D kui juuli-august panime baari kinni 4-5-6, siis nüüd 12-1-2. sellessuhtes, et väga lebo.. üleüldse kogu see küla „toimib“ ainult suvel vist, sest kogu külas on inimesi ka palju vähemaks jäänd ja öösel ei leidu enam kedagi tänava pealt kakerdamas, kõik on tühi. kohalike jaoks suvi kui selline ongi läbi, mis siis, et väljas ikkagi 30 kraadi on. õhtuti läheb tegelikult täitsa külmaks. ajame džempri selga, aga külm on ikka. ja külm meie jaoks on 23 kraadi umbes. :D aga siiski.. külm on.
üks „märkimisväärsemaid“ juhtumisi, mis mul siin viimasel ajal juhtund on, on mu kikude juhtumised. hambad on viimased kuu aega umbes valutand, a’la üle päeva või nii.. ja kui meil ükspäev töö juures pulm oli, siis mind õnnistati selle maailma suurima hambavaluga. elasin selle päeva hambad ristis üle. esmaspäeval helistasin hambaarstile ja lendasin kohale. mind pani veel imestama, et kui eestis helistad, et arstile aega panna, siis ootad oma aega paar nädalat, siin helistasin hommikul kl 9 ja aja sain 13.30. pro :D see koht polnud ka selline ühtne maja, et lähed sisse ja kabinetid kõrvuti. vaid kõik oli kuidagi eraldatud.. ja üldse hästi imelik maja. :D ooteruum oli eriti tsill, väga ilus nägi välja.. ja arst oli ka tore. ainult, et ta amet pole tore. igatahes, läksin siis uurima, et miks mu hambad valutavad ja olin suht kindel, et kuskil on mingi auk, aga kõik oli ok, lihtsalt tarkusehambad surusid tagant peale. siis tuli välja, et üks ülemine tarkusehammas oli nii katki, et see tuli kohe välja tõmmata. mul läksid kohe kraanid lahti kui ma kuulsin, et ta hakkab mu kikut välja tirima. :D pole kunagi midagi sellist ju tehtud.. anyway, tõmmati siis välja see. aga kuna see oli täiesti vale koht (see rida hambaid ei valutanud mul üldse), siis ma küsisin, et mis nüüd mu teistest valutavatest hammastest saab. :D ja siis ütles, et minu oma otsus.. kui tahan valust lahti saada, peab need ka välja tõmbama, aga see läheb siis juba operatsiooni nime alla, sest mul pole need hambad veel eriti väljaski ja neid tuleb sealt välja lõikama hakata ja siis alles tõmbama. kuigi ma vihkan hambaarstil käiku maailmas üle kõige, otsustasin ma siiski, et tõmmaku välja, sest ei viitsi koguaeg valutada ja näost paistes olla.. niisis sõin 4 päeva enne järgmist arstilkäiku antibiootikume ja valuvaigisteid ja neljapäeval tagasi arsti toolile. läksime siis sinna, kristel tuli jälle kabinetti kaasa kätt hoidma ja mingi 2 tsikki olid seal veel, kes tahtsid näha, kuidas see asi välja näeb.. tahtsid hambaarstiks saada. ma ei teagi, kas see vaatepilt neid heidutas või mitte, sest ma olin terve aja silmad kinni. :D enivei.. tehti kaks süsti mulle siis suhu, üks närvide ja teine igemete tuimestuseks. no see tuimus, mis mu näos tekkis oli küll kõige veidram tunne üldse. :D kui kõik tuim oli siis lõiguti ige skalpelliga katki, tõmmati hammas välja ja õmmeldi auk kinni.. õnneks mitte midagi ei tundnud. suht kurb oleks vist old, kui oleks tundnud. :D pärast tehti kaks süsti veel kätte.. no valusaimad süstid, mis ma ELUSEES saanud olen!! :S üks oli valuvaigisti ja teine selleks, et nägu paiste ei läheks.. ma ikka reaalselt karjusin üle kabineti kui neid süste sain. pärast anti külmakott ja öeldi, et näe.. tänane päev käi sellega nüüd ringi. positiivne oli vähemalt see, et hambaarst ütles, et ma olen üks positiivsemaid kliente kes tal olnud on, et koguaeg naeran. isegi kui nutsin, siis naersin. :D aga lihtsalt kogu see olukord, et hambaid tõmmatakse välja ja mingeid hiigelsüste saan jne.. tundus liiga ebareaalne, et lihtsalt ajas naerma. :D igatahes.. boss tuli meile järgi ja läksime koju. afkoors oli mul vaba päev.. jumal tänatud. kodus viskasime diivanile pikali, mina pea padjal, külmakott pea ja padja vahel, kristel mu kõrval, vingub, et kõik kohad valutavad ja paha on olla ja külm on ja palav on ja külm on ja palav on.. ja siis tuli me ruummeidi vend koju, kes oli eilne õhtu niimodi pummeldand, et meil oli lausa kahju tast.. :D igatahes kl oli miskine 5, tal oli töölt paus, tuli koju, viskas diivanile pikali ja ütles, et ta pole ikka veel kaineks saand. :D nii me siis vedelesime seal kolmekesi, kõigil midagi viga.. mu tuimestussüstide mõju läks üle alles mingi kl 8-9 paiku õhtul, ehk siis kõva 8h ei tundnud poolt oma nägu. väga veider.. katsud nägu, aga selline tunne, nagu katsuks kedagi teist. :D käisin õhtul veel korra jalutamas, töölt läbi ja koju ära.. tuttu ära. tundub, et selline medikamentide laks ajas mind hulluks vist, sest kristel oli öelnud, et ma olin öösel rutuga voodist püsti tõusnud, minut aega end peeglist vaadand ja siis sama suure hurraaaga pikali jälle heitnud ja magama jäänd.. ja igast muid asju. igatahes.. järgmine päev ehk siis täna käisime jälle arsti juures, kontrollisid, kas mul kõik ok ja mu suureks üllatuseks ja „rõõmuks“ tegid mulle ühe valuvaigistava süsti veel.. kuna mu üks käsi on täiesti sinine eilsetest süstidest ja ta sinnasamma tahtis selle susata, siis ma karjusin üle kabineti, et NOOOOO WAAAAAY... tegi teise kätte süsti. nüüd mõlemad sinised. great success! nädala pärast lähen veel tagasi, et niidid välja võtta ja siis selle saagaga kõik. kokkuvõttes vähemalt arst oli tore, ta meeldis meile, me meeldisime talle ja haiget ei teinud. mis on põhiline. :D samal ajal käisime ka kristeliga arsti juures, et uurida mis tal viga ja üllatus üllatus.. tuli välja, et tal põskkoopapõletik. muidugi see oli tase, et kristel jalutas lihtsalt kabinetti sisse ja ütles arstile: „I’m sick“ :D :D arst uuris siis teda, tegi põhimõtteliselt üleni ultraheli, ajudest kuni emakani, ütles, et uurime, kas äkki oled rase ka. :D no ausalt uus tase.. enivei jah, nüüd mõlemad sööme antibiotse ja valuvaigisteid ja oleme rõõmsad lapsed edasi.
vot i vsjo!
























